Kooli traditsioonid
Tallinna Nõmme Gümnaasiumil on kirju ajalugu. Eelkäijaks oli 1929. aastal asutatud algkooli lõpetanutele mõeldud ja humanitaargümnaasiumi kava järgi töötanud Nõmme Linna Üldhariduslik Täienduskool. Nimedeks on olnud veel Nõmme Linna Ühisgümnaasium, Nõmme Progümnaasium ja sõja ajal Tallinna X Gümnaasium. Pärast sõda sai kool nimeks Tallinna X Keskkool. Seda kandis kool 1991. a. maini, mil ta Tallinna Linnavalitsuse otsusega nimetati Tallinna Nõmme Keskkooliks. Juunist 1994. a. kannab kool Riigi Kooliameti litsentsi alusel taas Tallinna Nõmme Gümnaasiumi nime. Juuni 2006 Tallinna Linna Volikogu määrusega liideti Nõmme Gümnaasiumiga endine Hiiu Põhikool. Kool alustas sügisel tööd kahes majas. (Ajaloost lühidalt 2013) Vaatamata kõikidele läbi aegade toimunud muutustele on kool suutnud säilitada oma traditsioonid. Kooli ajaloo kõige dokumenteeritumad on viimased aastakümned ja just sellepärast me neid ka käsitleme. Praegu on kõige sügavamalt juurdunud traditsioonid jõulukontserdid, -hommikud, aastapäevad, luulekavad ja lõpukellad. Hääbunud on aga
kõnevõistluse Tornikõne korraldamine.
Jõuluhommikud
Jõuluhommikutel esitab rühm õpilasi kooli raamatukogus laule, mängitakse pille ja jutustatakse lugusid. Jõuluhommikute eesmärgiks on luua jõulumeeleolu. Need said algatatud 1990ndatel õpetaja Maritsa Lensi poolt. Õpilased võtsid selle omaks ning see muutus traditsiooniks. Varem peeti jõuluhommikuid treppidel. Kui aastal 1999 remonditi kooli, ehitati juurde torn, kus nüüd asub raamatukogu. Sellest saigi uus koht jõuluhommikute pidamiseks.
Jõulukontsert
Jõulukontsert on kõige väärikam üritus õppeaastas. Jõulukontserdi aluseks võetakse mõni muinasjutt või teema (armastus, talv, tähed jne), mis ühendab segakoori ja solistide laulud tervikuks. Mõnel aastal lavastatakse ka sama teemat puudutav näidend. Tänapäevased jõulukontserdid kujunesid välja Nõukogude-aegsetest nääride tähistamistest. Tol ajal pidi sündmus kindlalt toimuma uue aasta ja jõulude vahel. Lavale pandi esinema see, kes miskit vähegi oskas. Mingit tervikut ei pandud kokku. Hiljem hakati neid üritusi nääride asemel nimetama talveõhtuteks. Koolis käisid esinemas muusikakeskkooli ansambel ja solistid. Mitmeid aastaid polnud koolis koori. 1986. aastal tuli Nõmme Gümnaasiumisse muusikaõpetajaks Anu Tõrs (praegu Anu Sepp), kelle eestvedamisel moodustati taas segakoor. Tänu selle olemasolule toimuski samal aastal esimene tänapäevasele
jõulukontsertide traditsioonile alust panev üritus.
Kooli aastapäevad
Iga aasta tähistatakse kooli ja Eesti Vabariigi vanemaks saamist aktusega ning juubeli korral ka suurema üritusega. Traditsiooniline on kooli- ja riigilipu toomine saali, koori esinemine ja raamatukogule raamatute kinkimine. Esimene selline aastapäevaaktus toimus 1994. aastal. 1959. aastal peeti esimest korda kooli aastapäeva. See oli tol ajal väga raskelt ettevõetav.
Kuna tähtpäev langes samale päevale Nõukogude armee aastapäevaga, siis oli see hea võimalus tähistada ka kooli sünnipäeva. Neid püüti korraldada tagasihoidlikult. Siiski pandi rõhku rahvuslikkusele – näiteks kanti rahvariideid. Kooli juubeleid tähistati üldiselt Tallinna Linnahallis. Juubelitele oli väga oodatud president ja Nõmme Gümnaasiumi vilistlane Lennart Meri.
Luulekavad
Luulekava kujutab endast mingi etteantud teema lahtimõtestamist luule kaudu. Selle koostamine on rangelt soovituslik kõikidele gümnaasiumi klassidele. Luulekavad esitatakse esmalt žüriile, kes valib välja parimad. Väljavalitud kavad kantakse ette emakeelepäeva aktusel.
Konkurss sai alguse kirjanduse tundides tehtud luulekavadest. Õpetaja Tiia Tondil tekkis mõte, et luulekavasid võiks esitada kogu koolile, mitte ainult klassisiseselt. Esialgu tehti seda raamatukogus. 2006. aastal seoti luulekavade esitamine emakeelepäeva tähistamisega.
Tornikõne
Tornikõne oli Nõmme koolide vaheline kõnevõistlus. Seda hakati korraldama pärast Nõmme Gümnaasiumi torni valmimist 1999. aastal. Üritus oli suunatud gümnaasiumiõpilastele ning toimus Nõmme Gümnaasiumi raamatukogus. Oli kaks vooru. Esimeses toimus eelnevalt antud teema põhjal tehtud kõnede esitamine ning teises voorus pidi kohapeal teatatud teema kohta kas kõne, näitemängu või loo valmistama. Tornikõne oli 10 aastat edukas ning mainekas. Ürituse korraldamises mängisid suurt rolli eesti keele õpetajad Hele Kriisa ja Tiia Tondi ning filosoofia õpetaja Margus Pillau. Ürituse korraldamine lõppes 2009. aastal ebaselgetel põhjustel. Ühe variandi kohaselt lõppes see hariduse juhtimise üksuse Nõmme Haridusosakonna lakkamise tõttu.
Lõpukell
Viimase koolikella aktus ehk kõnekeeles lõpukell on üritus, mis lõpetab 12. klassi õpilaste kohustusliku õppetöö. Ürituse jooksul peetakse kõnesid, esinevad koor ja solistid. Sündmusel on kaks traditsiooni. Esiteks, 1989. aastal sai alguse kooli lipu edasiandmine 12. klassi õpilaselt 11. klassi õpilasele koos lipuvande esitamisega. Teiseks, „kakofooniku“ esinemine. Traditsioon sai alguse 1998. aastal ning kujutab endast 12. klassi õpilase, kes seni ei ole avalikult laulnud, esinemist.
www.tng.ee
youtube.com/@tngvideod
facebook/tng.ee
