Tallinna Nõmme Gümnaasium
  • AVALEHT
  • ÕPPETÖÖ
    • Tunniplaan
    • Kursuste ajakava
    • Konsultatsioonid
    • Ainekavad
    • Valikained
    • Eksamid
    • Tunnijaotus
    • Õppenõukogud
    • Õpilasuurimus
    • Ekool
    • Tundide ajad
    • Vaheajad
    • Distantsõpe
  • KOOLIELU
    • Uudised
    • Kalender
    • TNG Õpilasesindus
    • Raamatukogu
    • Toitlustamine
    • Galerii
    • Mälestuste kogumik
    • Parkimine
    • Koostööpartnerid
    • Planetaarium
    • Huvitegevus
    • Korruptsiooniennetus
  • VASTUVÕTT
    • Suunad
    • Vastuvõtukord
    • Kandideerimine
    • Katseteks kordamine
    • Üleminekuklassid
  • KOOLIST
    • Eesmärgid
    • Põhiväärtused
    • Ajalugu
    • Sümboolika
    • Vilistlased
    • Medalistid
    • Dokumendid
    • Statistika
    • Vajatakse tööle
    • Ruumide rent
    • Avalik info
      • Korruptsiooniennetus
      • Vastutavad isikud
        ostumenetluse korraldamiseks
  • KONTAKT
    • Juhtkond
    • Õpetajad
    • Personal
    • Hoolekogu
    • Vilistlaskogu
    • Kooliõde
    • HEV/nõustaja
    • TNG Õpilasesindus
    • Tervisenõukogu
  • ÕPILASELE
  • SPORDIHOONE
  • Click to open the search input field Click to open the search input field Search
  • Menu Menu
  • Link to Facebook

 

Praktilise valikkursuse ainekava

Ainekava koostanud õpetaja Andres Eelmaa
Kursuse nimi Tele- ja videoproduktsioon: ideest eetrini
Kursuse maht 35 akadeemilist tundi
Sihtrühm Gümnaasiumiõpilased (10.-12. klass)
Kursuse toimumise aeg ja koht Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kursuse lühikirjeldus ja eesmärgid Praktiline valikkursus annab õpilastele ülevaate tele- ja videoproduktsiooni tervikprotsessist.

Õpilased õpivad loo planeerimist, kaameratööd, heli salvestamist, intervjuu tegemist, teleuudise ja reportaaži ülesehitust, videomontaaži ning audiovisuaalse sisu kohandamist erinevatele platvormidele.

Rõhk on praktilisel tööl, meeskonnatööl ja päris produktsiooniprotsessi kogemisel. Kursuse üheks osaks on õppekäik telemajja.

Kursuse tulemuse kujunemise viis Kursus on arvestuslik. Arvestuse saamiseks osaleb õpilane praktilistes ülesannetes, panustab meeskonnatöösse ning osaleb lõpuprojekti valmimises. Kursuse lõpuks valmib väikestes rühmades 3-5-minutiline terviklik kooli tutvustav videolugu.
Õpitulemused Kursuse läbimise järel õpilane:
– mõistab tele- ja videoproduktsiooni peamisi tööetappe;
– oskab arendada ideest lihtsa videoloo ja koostada filmimisplaani;
– tunneb kaameratöö, kompositsiooni, kadreerimise ja visuaalse jutustamise põhimõtteid;
– oskab valida sobiva mikrofoni ja salvestada arusaadavat heli;
– oskab ette valmistada ja läbi viia intervjuu;
– mõistab teleuudise ja reportaaži ülesehitust;
– oskab monteerida lihtsa tervikliku videoloo;
– oskab kohandada audiovisuaalset sisu erinevatele platvormidele;
– mõistab teleproduktsiooni peamisi rolle ja töökorraldust;
– oskab töötada produktsioonimeeskonna liikmena;
– tunneb audiovisuaalse sisuga seotud autoriõiguse, meediaeetika ja AI põhiküsimusi.
Vajalikud õppematerjalid ja -vahendid Nutitelefonid ja/või videokaamerad, statiivid, mikrofonid, kõrvaklapid, montaažiks sobivad arvutid ning tasuta DaVinci Resolve või muu kooliga kokkulepitud montaažitarkvara.

Kõik praktilised ülesanded ei eelda professionaalset tehnikat.

Õppetöö vorm Auditoorne ja praktiline õpe, demonstratsioonid, paaris- ja rühmatöö, projektõpe ning õppekäik.
Hindamine Mitteeristav hindamine (arvestatud / mittearvestatud).

 

Kursuse ülesehitus

Kursus lähtub põhimõttest „õppimine läbi tegemise“. Teoreetilised sissejuhatused on lühikesed ning neile järgnevad praktilised harjutused. Õpilased liiguvad kursuse jooksul järk-järgult üksikutest tehnilistest ja sisulistest oskustest tervikliku videoloo loomiseni.

Teema Tundide arv Tunni sisu Tegevused
Sissejuhatus: kuidas sünnib video? 2 Tele- ja videoproduktsiooni etapid ideest avaldamiseni. Sihtrühm, eesmärk, formaat ja produktsioonirollid. Näidete vaatamine ja analüüs. Õpilased töötavad välja lihtsa videoloo idee ning esitavad lühikese idee.
Kaameratöö I: kaader ja kompositsioon 2 Üld-, kesk-, lähi- ja detailplaan. Kompositsioon, pilgusuund, kaadri tasakaal ja taust. Praktiline kaadriharjutus. Sama tegevuse filmimine erinevate plaanidega.
Kaameratöö II: visuaalne jutustamine 2 Kaamera liikumine, statiiv, käsikaamera ja gimbal. B-roll, tegevuse katmine ning olemasoleva valguse kasutamine. 30-60-sekundiline dialoogita videoharjutus, kus lugu peab olema mõistetav ainult pildi kaudu.
Heli videos 3 Heli tähtsus videos. Lavalier-, käsi- ja suundmikrofon. Juhtmevaba heli, helitasemed, tausta- ja atmosfääriheli. Erinevate mikrofonide võrdlus. Intervjuu ja atmosfääriheli salvestamise harjutus.
Intervjuu ettevalmistamine 2 Intervjuu eesmärk, taustatöö, avatud ja suletud küsimused, lisaküsimused ning kuulamisoskus. Õpilased valivad teema, koostavad küsimused ja harjutavad paarides intervjueerimist.
Intervjuu filmimine ja reporteritöö 2 Intervjuu kadreerimine, pilgusuund, heli, taust ja reporteri roll. Stand-up kaamera ees. Paarides intervjuu filmimine ja soovi korral lühikese reporteri stand-up’i salvestamine.
Teleuudis ja reportaaž 3 Teleuudise ja reportaaži ülesehitus. Loo fookus, voice-over, intervjuukatke, B-roll, stand-up ning loo algus ja lõpp. Päris teleuudiste vaatamine ja ülesehituse analüüs. Rühm koostab oma teleloo plaani.
Montaaž I: DaVinci Resolve’i alused 2 Materjali import ja organiseerimine, timeline, lõikamine, trim ja kaadrite järjestamine. Kõik õpilased monteerivad etteantud samast harjutusmaterjalist lühikese loo.
Montaaž II: loo ehitamine 2 Intervjuu lühendamine, B-roll, J- ja L-lõiked, montaaži rütm ning pildi ja heli koostöö. Harjutusmaterjalist tervikliku 60-90-sekundilise loo monteerimine.
Montaaž III: heli, graafika ja viimistlus 2 Helitasemed, muusika, lihtne värvikorrektsioon, nimesildid, subtiitrid ja eksport. Varasema montaaži viimistlemine ning valmis faili eksportimine.
TV, YouTube ja sotsiaalmeedia 2 Televisiooni, YouTube’i ja lühivideoplatvormide erinevused. Horisontaalne ja vertikaalne formaat, tempo ja subtiitrid. Olemasolevast loost lühikese vertikaalse sotsiaalmeediaversiooni kavandamine või monteerimine.
Meediaeetika, autoriõigus ja AI 2 Mida võib filmida ja avaldada? Autoriõigus, muusika kasutamine, manipuleeriv montaaž, AI ning deepfake. Juhtumite arutelu. Õpilased hindavad näiteid ning arutavad lubade, eetika ja usaldusväärsuse üle.
Teleproduktsioon päriselus – õppekäik telemajja 2 Stuudio, telekaamerad, režissööripult, helirežii, graafika, uudistetoimetus ja teleproduktsiooni ametid. Õppekäik telemajja. Kursusel õpitu sidumine päris töökeskkonnaga.
Lõpuprojekt: planeerimine 2 Rühmade moodustamine, teema ja formaadi valik, rollide jaotus, loo fookus, intervjuu- ja võtteplaan. 2-4-liikmelised rühmad koostavad 3-5-minutilise videoloo produktsiooniplaani ja saavad tagasisidet.
Lõpuprojekt: filmimine 2 Videoloo materjali kogumine: intervjuu, B-roll, atmosfääriheli ja vajadusel stand-up. Rühmad filmivad oma projekti. Õpetaja juhendab tehniliste ja sisuliste probleemide lahendamist.
Lõpuprojekt: montaaž 2 Loo tervikuks monteerimine, heli, graafika, subtiitrid ja viimistlus. Rühmad monteerivad lõpuprojekti ning valmistavad esitlusversiooni.
Lõpuprojekt: esilinastus ja refleksioon 1 Valminud tööde esitlus, analüüs ja refleksioon. Ühine esilinastus. Rühmad tutvustavad tööprotsessi ning annavad üksteisele konstruktiivset tagasisidet.

 

Lõpuprojekti kirjeldus

Kursuse lõpuprojektina valmib 2-4-liikmelistes rühmades 3-5-minutiline kooli tutvustav videolugu. Töö võib olla teleuudis, reportaaž, persoonilugu, intervjuulugu, minidokumentaal või muu õpetajaga kokkulepitud formaat. Projekt peab sisaldama läbimõeldud loo ülesehitust, enda filmitud materjali, intervjuud või muud sisulist heliallikat, B-roll’i ning monteeritud tervikut.

Arvestuse tingimused

Arvestuse saamiseks osaleb õpilane kursuse praktilistes tegevustes ja rühmatöös, sooritab põhilised kaamera-, heli-, intervjuu- ja montaažiharjutused ning panustab lõpuprojekti planeerimisse, filmimisse ja/või järeltöötlusse vastavalt oma rollile. Rühm esitab valmis videoloo ning osaleb refleksioonis.

Märkused kursuse korralduse kohta

Kursuse täpne tunnijaotus võib muutuda vastavalt kooli tunniplaanile, õpilaste arvule, tehnilistele võimalustele ja õppekäigu korraldusele. Praktiliste võtte- ja montaažitundide puhul on võimalusel soovitatav kasutada paaristunde või pikemaid õppeplokke. Professionaalse kaameratehnika olemasolu ei ole kursuse eelduseks: enamus harjutusi saab teha nutitelefonidega ning vajadusel tagab õpetaja kaamera(te) olemasolu.

Kiirelt leitav

  • Uudised
  • Spordihoone
  • Toitlustamine
  • Siseveeb
  • Vilistlased

Kalender

Uudised

  • 1. SEPTEMBER JA UUE ÕPPEAASTA ALGUSseptember 3, 2026 - 12:00
  • TNG vilistlaskogu UUDISKIRI Iseptember 1, 2026 - 18:00
  • ÕPETAJAD LUHTRE TURISMITALUSaugust 27, 2026 - 15:00
  • MEIE OLEME TAGASIaugust 22, 2026 - 15:54
  • Koolijuhi pöördumine vilistlasteleaugust 21, 2026 - 14:00
  • Link to Facebook
  • Uudised
  • Spordihoone
  • Toitlustamine
  • Siseveeb
  • Vilistlased
Scroll to top Scroll to top Scroll to top